Rohepööre tervishoius – utoopia või võimalus?

Tartu ülikooli „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ magistrant ja Regionaalhaigla rohepöörde juht Andra Migur kirjutas Meditsiiniuudistes rohepöörde võimalikkusest tervishoius.

Tervishoiu põhieesmärk on aidata kaasa inimeste pikemale ja tervemalt elatud elueale. Ometi oleme jõudnud paradoksaalsesse olukorda: tervishoiuteenuste osutamisest tulenev keskkonna-ja kliimamõju panustab olulisel määral tervise ja meid ümbritseva keskkonna kahjustamisesse.

Tervishoiusektor ise on saanud osaks terviseprobleemide allikast. Kas me saame muutuda probleemi asemel hoopis lahenduse osaks? Ennetades kõhklevaid mõtteid – tervishoiusüsteemid ja haiglad üle maailma on tõestanud, et rohepööre tervishoius pole mitte ainult võimalik, vaid avab uksed ka tõhusamatele ja patsiendikesksematele lahendustele.

Juba 2022. aastal viidi Inglismaal, Birminghami ülikoolihaiglas läbi maailma esimene kliimaneutraalne operatsioon. See näitab, et ka kõige keerukamad ja ressursimahukamad meditsiinilised protseduurid saab läbi viia kliimasõbralikult. Operatsioon põhines süsteemsel ja läbimõeldud lähenemisel: intravenoosne anesteesia asendas traditsiooniliselt kasutatud suure kliimamõjuga anesteesiagaase ning operatsioonitoa taastuvenergia, kütte ja valgustuse kasutus optimeeriti kvaliteetseks lõikuseks minimaalselt vajalikule tasemele. Lõikuse läbiviimisel kasutati valdavalt korduvkasutatavaid tarvikuid.

Tekkinud paber ja plastjäätmed suunati partnerite abil ümbertöötlusesse. Oluline oli ka tarvikute tõhus haldamine – kasutamata vahendeid ei tekkinud. Samal ajal kui ohutuses järeleandmisi ei tehtud, vähendasid kõik kasutusse võetud meetmed operatsiooni kliimamõjusid tavapärasega võrreldes koguni 80%. See ilmestab, et kvaliteetne ning ohutu tervishoiuteenus ja keskkonnasäästlikkus võivad edukalt käsikäes käia. See ei ole kaugeltki ainuke edulugu.

Erialapõhiselt tehakse globaalselt märkimisväärseid pingutusi, et selgitada välja ja kasutada jätkusuutlikumaid ravimeid ja ravipraktikaid. Näiteks on tänaseks kõik Šotimaa haiglad loobunud suure kliimamõjuga desfluraani kasutamisest anesteesiaprotseduurides ja läinud üle intravenoossete ja väiksema kliimamõjuga anesteetikumide kasutamisele.

Sarnaselt toimitakse Ühendkuningriigi tervishoiusüsteemis inhalaatoritega – gaasiliste asemel eelistatakse keskkonnasäästlikumaid pulbrilisi inhalaatoreid. Telemeditsiini osakaalu suurendamine, liigdiagnostika vältimine ja vähem invasiivsed protseduurid on väga olulised osad keskkonnasäästlikus ravitegevuses.

Tervishoius on erinevate tarvikute kasutamine hädavajalik, kuid sellega kaasnevad sageli ka liigtarbimine ja ohud. Üheks näiteks on kindatarbimine – uuringud näitavad, et ligi 50% juhtudest kasutatakse kindaid valesti. See tähendab, et kindaid kantakse olukordades, kus neid tegelikult vaja ei ole, saastunud pindadega kokku puutunud kinnastega levitatakse nakkust edasi või jäetakse kindakasutuse eelne ja järgnev käte desinfitseerimine tegemata.

Näilise kaitse asemel suurendab see kõik infektsioonide levimise riski. Great Ormond Street Hospital Ühendkuningriigis vähendas ebavajalikku kindakasutust lausa 33%, vähendades kindakasutust 3,7 miljoni kinda võrra aastas. Sarnaselt on haiglad võtnud fookusesse ka näiteks ebavajalike kanüülleerimiste vähendamise erakorralises meditsiinis. Iga ebavajalik kanüül, mille paigaldamisest on loobutud, vähendab mitte ainult keskkonnamõju, vaid ka patsiendi infektsiooniriski ja õe väärtuslikku aega, mis kulub patsiendiga tegelemisele.

Keskkonnasäästlikkuse huvides on väärtuslik hinnata vaikimisi patsientidele antavate toodete vajalikkust – tooteid peaksid saama ainult need patsiendid, kes neid tõepoolest vajavad, vältides jagamist neile, kellel vajadus puudub. Igale patsiendile joogikõrre pakkumisest loobumisega vähendas Austraalia The Wesley Hospital igakuist plastist joogikõrte kasutust 84%. Samasuguseid algatusi saab hõlpsasti laiendada ka teistele toodetele, olgu selleks hügieenitarvikud, tihti kasutuseta jääv leivaviil või muu haiglakeskkonnas vaikimisi pakutav.

Ka ringmajanduslikud lahendused on selges tõusutrendis. Näiteks Uus-Meremaal asendas Aucklandi haigla traditsioonilised ravimivaagnad kartulitärklisest valmistatud toodetega, mis on täielikult komposteeruvad, kuid vastavad samal ajal kõrgetele hügieeninõuetele.

Transpordi heitmete vähendamisel keskenduvad haiglad kaugvastuvõttudele ning koduravi võimaluste suurendamisele. Näiteks Hollandi OLVG haigla eesmärk on viia lähiaastatel vähemalt pooled ambulatoorsetest vastuvõttudest kaugvastuvõttudeks. Lisaks kasutavad haiglad rattakullereid, droonitransporti, elektrilist ja meditsiinitransporti kauba- ja ravimivedudel ning nõustavad töötajaid tööteekonna valikutes soodsate, keskkonna-ja terviseteadlike sõidulahenduste osas.

Tervishoiuasutuste mõju keskkonnale ulatub ka toiduvalikuteni. Toidu tootmise ja tarbimisega seotud tervise- ja keskkonnamõjusid soovitavad vähendada nii Põhjamaade uuendatud toitumissoovitused, Euroopa Liidu “Talust taldrikule” strateegia kui Maailma Ressursi Instituut. Nii on näiteks Fachklinik Gaissach Saksamaal, Örebro Südamekliinik Rootsis ja New Yorgi avalikud haiglad läinud üle taimse menüü pakkumisele patsientidele, leides, et taimse toidulaua pakkumine pole mitte ainult keskkonnasõbralikum, vaid toetab ka nende tervist.

Kirjeldatud keskkonnasäästlikud tegevused tervishoius ei ole midagi ulmelist – muutused on teostatavad ega ohusta ravikvaliteeti. Et tervishoiusektori tegevus oleks kliimamõjude vähendamise osas selgelt juhitud ja eesmärgistatud, on paljud riigid teinud sektoriüleseid kliimaeesmärkide kokkuleppeid.

Näiteks, Ühendkuningriik ja Holland plaanivad vähendada tervishoiu kliimamõjusid 2030. aastaks 50% võrra, Ameerika Ühendriikide 960 haiglat ühinesid 2024. aasta novembris vabatahtlikult sarnase leppega, mille siht on koos selgete mõõdetavate vahe-eesmärkidega saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.

Rohepööre ei ole trendikas moeröögatus – kõiki neid haiglaid ja tervishoiusüsteeme ühendab teaduspõhine teadmine ja mure kliimamuutuste mõjudest keskkonnale, tervisele ja tervishoiusüsteemidele. Tervishoiu ja keskkonnasäästlikkuse ühendamine ei ole tänasel hetkel enam valikuvõimalus. See on hädavajalik samm, mis saab ühendada jätkusuutlikkuse, patsientide tervise ja süsteemi tõhususe.