Blogi

Eesnäärmevähk on levinuim kasvaja eesti meeste seas

November on meeste tervise kuu. Vähiregistri andmetel registreeriti 2017. aastal Eestis 8779 uut vähi esmasjuhtu, neist 4425 meestel ja 4358 naistel. Meeste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja oli eesnäärmevähk, mis moodustas 25% kõigist vähijuhtudest. Haiguse prognoos sõltub inimese vanusest, üldisest tervislikust seisundist ja kasvaja staadiumist haiguse diagnoosimisel. Algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Tänases saates räägime lähemalt eesnäärmevähi riskifaktoritest, diagnostikast ja tänapäeva ravivõimalustest. Meiega vestlevad Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja Leonhard Kukk ja uroloog Margus Krabi.

09.11.2020

Terje Peetso: Patsient kui aktiivne raviprotsessis osaleja, mitte passiivne ravi saaja

Me räägime üha enam tervishoiu patsiendikesksusest ja patsiendile orienteeritusest. Ühest küljest tähendab see, et patsienti kaasatakse raviprotsessi kavandamisse varasemast rohkem ning arvestatakse tema tagasiside, hinnangute ja soovidega, kuid patsiendikesksus tähendab ka seda, et patsiendil on teatavad tervisealased teadmised ja oskused ning ta on ise aktiivne andma tagasisidet, et saaksime paremini mõõta ravi mõju tema elukvaliteedile tervikuna ehk tervisetulemit.

29.10.2020

Insuldiprojekt hõlbustab insuldipatsiendi raviteekonda

Ülemaailmse insuldipäeva raames on taas põhjust rääkida insuldist ja insuldijärgsest raviteekonnast. Viimane on patsiendi jaoks sageli liialt keeruline ja killustunud. Eesmärgiga parandada inimese insuldijärgset elukvaliteeti, nägi 2019. aasta suvel ilmavalgust haigekassa insuldi juhtprojekt, mille raames otsitakse lahendusi senistele kitsaskohtadele patsiendi raviteekonnal. Kas ja mil viisil on projekt ennast õigustanud? Vestluses osalevad Triin Naudi, Regionaalhaigla insuldiprojekti juht, Liise Eiber, insuldiõde-juhtumikorraldaja, Ingrid Saarmets, tegevusterapeut ja Elen Kirt, kogemusnõustaja ja insuldiprojekti koostööpartner patsiendivaates.

28.10.2020

Noored räägivad meditsiinitöötajaks saamise teekonnast

Täna vestleme noortega, kes räägivad oma meedikuks saamise teekonna ilust ja valust ning jagavad soovitusi neile, kes näevad oma tulevikku just tervishoius. Külas on Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku meeleolu- ja ärevushäirete valdkonna õendusjuht Liis Kristiin Vaher, füsioterapeut ja 2. kursuse arstitudeng Jan-Morten Mõistus ning 6. kursuse arstitudeng Karl Oliver Tomson.

26.10.2020

Kogutavad andmed on meditsiiniteadmiste alus

Seekordses „Tervisepooltunnis“ vestleme Regionaalhaigla juhatuse liikme Terje Peetsoga terviseandmete kogumisest, kasutamisest ning turvalisusest. Nutiseadmed salvestavad meie tervisekäitumise kohta igapäevaselt infot, millest oleks abi nii patsiendile, raviarstile kui laiemale statistikale. Teisalt tõstatab tehnoloogia areng diskussiooni privaatsuse säilitamise üle. Kuidas lahendada vastuolu ning mis suunas liigub tervishoid?

13.10.2020

Haiglaapteek varustab patsiente vajalike ravimitega ning annab olulise panuse ravimiuuringu protsessis

Hooaja esimeses Tervisepooltunnis räägime Regionaalhaigla apteegi juhataja Kristjan Kongi ja juhataja asetäitja Marko Urbalaga haiglaapteegi ülesannetest ja eripäradest. Saame teada, milliseid ravimeid valmistatakse haiglas kohapeal ja mis rolli mängib haiglaapteek ravimiuuringutes.

06.10.2020

Rahva lemmikarst Arkadi Popov: arstide kollegiaalsus on tähtis

„Eriolukorra haiglatsaar“ ja „kõige kuulsam eestlane“ on vaid mõni neist hellitusnimedest, mis Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhil Arkadi Popovil (48) õnnestus napilt kahe ja poole kuuga meedias välja teenida. Kolleegid ei imestanud sugugi, et Popovist sai kiiresti rahva lemmikarst – sama heatahtlik ja avatud on ta ka haiglas ning tal on haruldane oskus headusega sihile jõuda.

29.09.2020

Dr Sten Saar kaitses oma doktoritöö

18. septembril kell 14.00 kaitses Regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse üldkirurg dr Sten Saar Tartu Ülikooli Biomeedikumis filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja “Epidemiology of severe injuries in Estonia” (“Raske trauma epidemioloogia Eestis”).

23.09.2020

Dr Marina Terase doktoritöö annab vihjeid, kuidas viirusega melanoomi ravida

Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant ja Regionaalhaigla dermatoveneroloog-vanemarst dr Marina Teras kaitses doktoritöö teemal “Melanoomi markerid ja uued raviperspektiivid”.

09.09.2020

Hannes Rumm: kuidas läks 30000 doonoril koroona-ajal? Veri good!

Ennemuiste ei olnud eestlased mitte mingil juhul nõus oma verd loovutama. „Halvemat asja kui oma vere andmine ei saanud ollagi,” selgitab folkloristikaprofessor Marju Kõivupuu. „Veri tähendas vanade eestlaste jaoks nende hinge, hinge asupaika, ja oma hinge ei anta ju ära!”Õnneks oleme me viimase paari sajandi vältel arenenud nii, et nüüd on Eestis üle 30 000 inimese, kes hea meelega annavad hinge tagant oma verd ära mitte kolme tilga, vaid suisa 450 milliliitri kaupa. Meil on Saaremaa-jagu doonoreid, kes vähemalt korra aastas oma verd loovutavad ning kellele on paljude teiste abi vajanute seas tänulik ka Marju Kõivupuu.

31.08.2020

Pages

• « esimene
• ‹ eelmine
• …
• 8
• 9
• 10
• 11
• 12
• 13
• 14
• 15
• 16
• …
• järgmine ›
• viimane »